Simuna Kihelkond asutati 1220ndatel aastatel Lemmu muinaskihelkonna lõunapoolsete maade põhjal.

Pindalalt tohutult suur, kuid idaosas väga hõreda asustusega kihelkond jääb valdavas enamikus kaasaegse Lääne-Virumaa aladele, vaid ta väike lõunapoolseim ots Selli mõisa ümbruses kuulub Jõgeva valda kaasaegsel Jõgevamaal. Endise kihelkonna alad on põhiliselt jaotatud kolme valla vahel. Kihelkonna tihe keskosa Simuna ümbruses moodustab Väike-Maarja valla pika kagusopi. Suurem, kuid hõredam lääneosa moodustab Laekvere valla. Kihelkonna idapoolne osa moodustab Rakke valla tuumiku, mis jääb kahe kolmandiku ulatuses Simuna kihelkonna aladele.

Avanduse külas Orguse metsas asub meteoriidikraater, mis on Eestis suuruselt kuues. Kraatri läbimõõt on 8,5 m. 1937. aastal plahvatas boliit Roelast veidi ida pool ning langes seejärel kildudena maapinnale. Huvitav on, et kraater avastati alles 1984. a.

Avanduse esimene mõisahoone ehitati aastail 1679-1684. Praegune sopiline Eesti pikim härrastemaja on kerkinud mitmes järgus 18.- 19.saj jooksul. 1849. aastast oli Avanduse mõis koduks ümbermaailmasõitjale ja maadeavastajale admiral Friedrich Ben­jamin Lütkele (1797-1882).

Simuna kiriku on pärit 13. sajandist. Kolmelööviliseks kodakirikuks ehitati ümber 15. saj esimesel poolel. 1685 valmistas kuulus puunikerdaja Chr. Ackermann kirikule altari. 19. saj algul maalis Carl Sigismund Walther altarimaali. 1889 ehitas eesti rahvusest orelimeister Gustav Normann kirikusse oreli.

Simuna kirikuaeda on maetud maastikumaalija Carl von Kügelgeni perekond, sealhulgas ka Muuga mõisa rajaja kunstnik Karl von Neff. Kiriku ees asuv mälestussammas avati 1927 ja on pühendatud Simuna kihelkonna langenud sõdureile. Vabadus­sammas lõhuti punaste poolt 1946 ja taasavati 1989 Muinsuskaitse Seltsi algatusel.

Kirikust lõuna pool on Katku allikas, kust saab alguse Pedja jõgi.

Umbes 1 km Simunast Laekvere poole asub Struve mediaanitulp. See tähistab 1816-1855 astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve juhtimisel  meridiaanikaare mõõtmist. Simunas toimus mõõtmine 1827.aastal. 2005.a. kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja kaks meridiaani punkti: üks Struve kivi, teine Võivere tuuleveski juures.

Käru külas on kirjaniku ja kunstniku Aleksander Suumani (1927-2003) lapsepõlvekodu ning riigitegelase Juhan Kuke (1885-1942) kodukoht, mis on tähistatud mälestuskiviga.